«Tagasi uudiste lehele

Täpsuslaskur peab poolelt kilomeetrilt vaenlast tabama

Avaldatud: 16.06.2008

Sõdurileht 27.02.2008

Sõdurileht käis oma silmaga vaatamas, kuidas harjutavad Võrumaa kuplite vahel kaitseväe täpseimad laskurid.

Kui me viimaks lasketiiru jõuame, jooksevad kaks kunagisest lastesaatest tuttava Leopoldi välimusega sõdurit seljakott seljas valli poole. Kärmelt pikali heites on vaja neil kuue minuti jooksul sooritada kolm lasku lamades, istudes ja püsti kolmesaja meetri peale. Täpselt muidugi! „See on stressilaskmine, kus enne paugutamist on vaja läbida joostes veerandkilomeetrine metsarada,” selgitab veebel Ainar Raju parasjagu toimuvat.

Senisest etem väljaõpe

Maaväe jalaväeinspektori major Aron Kalmuse sõnul on tegemist esimese täpsuslaskurite kursusega, kus erinevate väeosade ajateenijad saavad ühtse väljaõppe parimate instruktorite käeall. Kuus nädalat kestvad treeningud pole kahtlemata kergete killast, sest üksnes kümnesse laskmisest ei piisa. Lisaks pea ülepäeva toimuvatele laskepäevadele peavad täpsuslaskurid lühikese ajaga õppima hindama vahemaid silma järgi, orienteeruma meelde jätmise põhjal, teostama maa-ala luuret ning ühe olulisema oskusena suutma liikuda varjatult positsioonini. „Üks hea täpsuslaskur peab poolelt kilomeetrilt vastast täpselt tabama ise seejuures nähtamatuks jäädes, võtab vanemseersant Viktor Bubnov kokku kursuse eesmärgi.

Huvi peab olema

Saaremaalt pärit reamees Elar Voksepp pani sõduri baaskursuse lõpul just täpsuslaskuri eriala oma esimeseks eelistuseks. „Kuna olen tegelenud jahindusega, siis tuleb see laskmisoskustele kindlasti kasuks,” leidis mees, kes valiti ühena oma rühma seitsmest soovijast välja. „Eeskätt on oluline, et sõduril oleks endal tahtmine ja huvi,” lausub instruktor Bubnov.

Võru Lahingukoolis toimuva dkursused on reamees Voksepasõnul möödunud kiiresti ja andnud mitmeid põnevaid teadmisi. „Eile oli juhus, kus linnuparv tahtis põõsale maanduda, aga seal all oli täpsuslaskur,” toob sõdur näite sellest, kuidas looduse märke tuleb osata tähele panna. „Tiivulised tegid see pealt järske liigutusi ja maandusid hoopis eemal.”

Nõudlik amet

Kui snaiper tegutseb iseseisvalt, siis täpsuslaskurid on kompanii koosseisus rühmadele täiendavaks jõuks. „Täpsuslaskuritest lahingpaar on oma moodi kompaniiülema silmadeks ja seepärast paiknevad nad enamasti jao positsioonidest eespool, kõrval või koguvad infot vaatluspostilt,” märgib veebel Raju. „Võib olla olukordi, kus tuleb roomata täisvarustusega sadakond meetrit ja seejärel liikumatult pool ööpäeva vaenlast oodata,” kirjeldab veebel nõudlikku ametit.

Kommentaarid

Ühtegi kommentaari pole. Sul on võimalus olla esimene.

Kommenteeri

Hiljuti lisatud postitused

21.02.2012Lahingukooli reservrühmaülemate kursuse lõpetas rekordarv ajateenijaid
Läinud reedel lõpetas Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukooli ajateenijatest reservrühmaülemate baaskursuse 109 aspiranti. Pidulikul lõpuri… Loe edasi…
31.10.2011Lahingukoolis algas erialaallohvitseride kursus
Täna algas Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukoolis eriala-vanemallohvitseride baaskursus. Kaheksa õppenädala pikkusel kursusel õpivad osalejad… Loe edasi…
24.10.2011Lahingukool korraldab lahtiste uste päeva
Neljapäeval, 27. oktoobril ootab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukool kõiki huvilisi külla tutvuma vanemallohvitseride õppimisvõimalustega.… Loe edasi…

Uudiste arhiiv

  1. 2012 (1)
  2. 2011 (18)
  3. 2010 (17)
  4. 2009 (22)
  5. 2008 (67)