Lahingukoolist

Võrus asuvas Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) Lahingukoolis koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere.

Lahingukoolis on võimalik omandada kutseharidus sõjalise juhtimise erialal vanemallohvitseride põhikursusel. Vanemallohvitseride sõjaväelise juhtimise eriala on sõjaväelise karjäärisüsteemi järgselt baaskoolituseks vanemallohvitseridele. Kursuse lõpetajad saavad kutsehariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremveebli auastme.

Kooli õppetöö on jaotatud erinevateks kutse- ja täiendusõppe kursusteks. Lisaks vanemallohvitseride baaskursusele korraldatakse Lahingukoolis vanemallohvitseride keskastmekursust, vanemstaabiallohvitseride kursust, reservrühmaülemate baaskursust ajateenijatele ja reservohvitseride baaskursust.

Lahingukooli põhimäärus

Ajalugu

Allohvitseride kooli pidulik rivistus 1920-1930

Allohvitseride Kooli ellukutsumine ulatub aegadesse, mil oli käimas suurim reorganiseerimistöö kaitseväes.

Toimus üleminek sõjaaegsest seisukorrast rahuaja väljaõppele. Vabadussõjas ei olnud soodsaid võimalusi allohvitseride ettevalmistamiseks, sest iga mees oli hädavajalik võitlemiseks rindel. Sõja lõppedes vajas kaitsevägi aga allohvitsere, kes oleksid suutelised kasvatama ja õpetama sõdureid rahuajal.

Vajaliku kaadri koolitamiseks moodustati jala-, suurtüki- ja ratsaväe koolid, mis paiknesid Tallinnas. Jalaväekoolile pandi alus 20. mail 1920. aastal sõjaministri päevakäsuga nr. 321. Seda kuupäeva loetakse Allohvitseride Kooli sünnipäevaks ja sama kuupäeva (20. mai) tähistatakse ka Lahingukooli aastapäevana.

Allohvitseride Kool sai oma nime 1921. aasta jaanuaris jala-, suurtüki- ja ratsaväe koolide ühendamisel üheks väeosaks. 1928. aasta sügisel lõpetati ajateenijate allohvitseride ettevalmistamine Allohvitseride Koolis, kooli ainsaks ülesandeks jäi täienduskursuste korraldamine üleajateenijatele. Samas paigutati Allohvitseride Kool Juhkentalist Ülemiste kasarmutest Tondile II blokki.

Allohvitseride kooli pidulik rivistus 1920-1930

1936. aastal Allohvitseride Kool likvideeriti ja sama aasta lõpus asutati Lahingukool. Lahingukooli õppetöö eesmärgiks oli ohvitseride, allohvitseride ja portupee-aspirantide sõjalise kasvatuse süvendamine, lahingutehniliste ja taktikaliste ettevalmistuste täiendamine, viimistlemine ja ühtlustamine. Samuti erialaste teadmiste ja oskuste andmine, uute täiendamine, viimistlemine ja ühtlustamine, uute relvade ja võitlusvahendite käsitlemine ning katsetamine.

Kaitseväe Lahingukool taasasutati 50 okupatsiooniaasta järel 27. detsembril 1992. aastal asukohaga Võrus Meegomäel.

Esimesed kursused, mis peale taasasutamist käivitusid olid kaadriallohvitseri kursus ja allohvitseride kursus, mis algasid ühel ajal 1 veebruaril 1993. Lisaks on aastatel 1993-2002 Lahingukoolis välja õpetatud ka ajateenijaid ning korraldatud näiteks vabatahtlike reservohvitseride kursust ja üliõpilaste reservohvitseride kursust.

Lahingukool liitus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustega 2010. aasta 1. augustil. 2014. aastal valmis Võrus Taara linnakus kaasaegne kasarmu- ja õppehoone ning 2014. õppeaasta algas uues majas.