Kursuse läbinud ajateenijad aspiranditunnuseid kinnitamas

Läinud reedel lõpetas Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukooli ajateenijatest reservrühmaülemate baaskursuse 109 aspiranti.

Pidulikul lõpurivistusel andis KVÜÕA ülem kolonel Aarne Ermus kursuse läbinud ajateenijatele lõputunnistused ja reservohvitseride kursuse rinnamärgid.

„Oskus juhtida inimesi on universaalne ja kasutatav olenemata sellest, milline karjäär teid ees ootab,“ ütles kolonel Ermus. „Kursuse läbimisel olete saanud vajalikud oskused allüksuse juhtimiseks. Järele jäänud teenistuses saate seda praktikas oma koduväeosades rakendada.”

Kursuse juhtkond valis koostöös instruktoritega välja ka kolm parimat – aspirant Madis Amer Vahipataljonist, aspirant Jaanus Mehikas mereväest ja aspirant Robin Saar 1. jalaväebrigaadist.

Seitsmenädalasel kursusel omandasid aspirandid peamiselt taktikalisi teadmisi – käsitlesid jalaväerühma juhtimise aluseid rännakul, rünnakul ning kaitse-ja viivituslahingutes. Põhjalikumalt pöörati tähelepanu rühmaülema lahingutegevuse planeerimisele ja praktilisele juhtimisele. Rünnakut, kaitse- ja viivituslahingut õpiti ka kahel viiepäevasel väliharjutusel.

Lisaks taktikaõppele omandasid aspirandid algteadmisi rakenduspedagoogika, juhtimise üldaluste, jalaväerühma lahingu- ja teenindustoetuse, vastaseõppe ja mobilisatsiooniõppe kohta ning igaüks viis läbi ka ühe õpilasharjutuse.

Kursuse eri etappides aitasid väljaõpet läbi viia külalisinstruktorid Lääne kaitseringkonnast, Viru jalaväepataljonist, Kuperjanovi jalaväepataljonist, Kalevi jalaväepataljonist, pioneeripataljonist, õhutõrjepataljonist ja suurtükiväepataljonist.

Ajateenijatele mõeldud rühmaülemate kursuseid hakati lahingukoolis korraldama 1997. aastal. Äsja lõppenud reservrühmaülemate baaskursus ajateenijatele oli järjekorras 52.

Kaheksa õppenädala pikkusel kursusel õpivad osalejad üksikvõitleja oskusi, juhtimise aluseid, taktikalisi teadmisi, määrustikke, meditsiini, topograafiat ja läbivad relvaõppe. Kõigil kursuslastel tuleb sooritada relvatest, laskeoskustest ning osaleda laskeharjutusel.

Kursuse lõpetab Põlvamaal Moostes toimuv nädalane koondharjutus koos vanemallohvitseride baaskursuse õppuritega. Lõpuharjutusel peavad kursusel osalejad olema võimelised juhtima kuni jao suurust jalaväeüksust.

Kursuse eesmärgiks on anda sõjaväelised baasteadmised ja -oskused kuni jao tasemeni kaitseväelastele, kes teenivad vanemallohvitseri auastet nõudval erialasel ametikohal ja omavad vajalikku tsiviileriala. Kursuse edukas lõpetamine annab eeldused nooremveebli auastme saamiseks.

Kursusest võtab osa 30 kaitseväelast, kelle hulgas on nii personali, logistika, meditsiini, kui ka sidevaldkonna allohvitsere. Erialaametikoha vanemallohvitseride baaskursust on Lahingukoolis korraldatud alates 2001. aastast. Kursust viiakse läbi kaks korda aastas. Käesolev kursus oli järjekorranumbrilt kolmeteistkümnes.

Külalised näevad lahtiste uste päeval kooli õppe- ja eluruume, raamatukogu ja sõdurikodu ning saavad tutvuda relvastuse, varustuse ja masinapargiga. Neile huvilistele, kes soovivad astuda lahingukooli, jagatakse täpsemat informatsiooni sisseastumistingimuste ja õppimisvõimaluste kohta.

Lahingukool võtab Võrus Meegomäel külalisi vastu kella 10-15. Lisainfo ja registreerumine gruppidele aadressil teavitus@ksk.edu.ee või tel 717 6204.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukoolis koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere. Kooli õppetöö on jaotatud erinevateks kutse- ja täiendusõppekursusteks. Lahingukooli vanemallohvitseride baaskursuse lõpetajad saavad kutsehariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremveebli auastme.

„Kursuse eesmärk on anda kaitseväe vanemallohvitseridele ühtne kutsealane koolitus ja vastav ettevalmistus vanemveebli auastmega ametikohal teenimiseks,“ ütles Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukooli kooli veebel vanemveebel Tanel Aldošin.

Kaheksa õppenädala pikkune kursus jaguneb kolmeks osaks. Esimeses osas õpitakse üldaineid, vastaseõpet ja logistikat. Teises omandatakse taktikalisi ja juhtimisalaseid teadmisi ning oskusi kompanii tasemel. Kolmandas osas õpitakse seadusandlust, ohutustehnikat ja staabitöö protseduure.

Vanemveebli kursusele pääsemise eelduseks on vanemallohvitseride baaskursuse läbimine ja teenistus kaitseväe väljaõppekeskustes või -asutustes.

Kursusel saadud täiendusharidus võimaldab lõpetanutel teenida vanemveebli auastmega ametikohtadel kaitseväes ja Kaitseliidus, samuti saavad õppurid rahu- ja sõjaaja kompaniiveebli ettevalmistuse. Õppeperioodi jooksul omandatakse maaväe allohvitser IV kvalifikatsioonis nõutavad teadmised ja oskused.

Kaheksas vanemveebli kursus lõpeb 9. detsembril 2011. Kursust on Lahingukoolis korraldatud alates 2003. aastast.

Traditsioonilisel jalutuskäigul osales ligi 250 õppurit Kõrgemast Sõjakoolis ja Lahingukoolist

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused tähistasid täna uue õppeaasta algust piduliku jalutuskäiguga Tartu linnas, õppeaasta avaloengu pidas kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots.

Kindral Laaneots andis õppuritele ülevaate Eesti julgeolekupoliitilisest olukorrast ning taastatud kaitsejõudude arengust 20 aasta vältel. Samuti rääkis kaitseväe juhataja õppuritele ohvitseri elukutsest ning tõstis esile värskeid teadusdoktoreid, kes hakkavad sel õppeaastal õpetama sõjalisi juhte.

Õppeaasta avaaktusel andis KVÜÕA õppeosakonna ülem kolonel Raul Tõnnov üle õppeasutuste rinnamärgid. Rinnamärgi said teiste hulgas sõjaväepedagoogika instruktorid staabiveebel Koit Vunk, vanemveebel Tanel Otsus ja 14. põhikursuse veebel vanemveebel Veljo Saarniit. Rinnamärgiga tunnustab KVÜÕA oma struktuuriüksustes teenivaid isikuid väärtustamaks nende pikaajalist ja tulemuslikku teenistust. Õppeasutuste rinnamärke anti esimest korda möödunud aasta 1. septembril.

Kolonel Raul Tõnnov tuletas oma kõnes õppuritele meelde õppimise tähtsust. „Peate meeles pidama, et arengut ega haridust pole võimalik ühelegi inimesele kinkida, iga inimene peab selleks ise pingutama,“ ütles kolonel Tõnnov õppuritele.

Kõrgema Sõjakooli ülem kolonelleitnant Mati Tikerpuu andis kadetitähed kadetikogu tegevuse ja arengu toetamise eest kadettveeblitele Karl Kalamehele ja Virko Luidele ning kadettseersant Tõnu Niilole.

Traditsioonilisel pidulikul jalutuskäigul marssis sel aastal ligi 250 Kõrgema Sõjakooli kadetti ja Lahingukooli õppurit.

Kõrgem Sõjakool ja Lahingukool suundumas jalutuskäigule eelmisel aastal

Neljapäeval, 1. septembril marsib ligi 250 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) Kõrgema Sõjakooli kadetti ja Lahingukooli õppurit õppeaasta alguse puhul läbi Tartu linna.

Traditsioonilist pidulikku jalutuskäiku juhib Kõrgema Sõjakooli ülem kolonelleitnant Mati Tikerpuu. Jalutuskäigul marsivad sõjakooli põhikursused, keskastmekursused, aastane nooremohvitseride kursus ning Lahingukooli õppurid.

Kadetid ja õppurid suunduvad kell 10 kaitseväe orkestri saatel õppeasutuste peahoone juurest Raekoja platsile marsruudil Võru tänav, Akadeemia tänav, Vanemuise tänav ja Ülikooli tänav.

Kell 10.15 tervitavad Raekoja platsil õppureid KVÜÕA õppeosakonna ülem kolonel Raul Tõnnov ja Tartu abilinnapea Jüri Kõre.

Kell 10.30-10.50 jätkub jalutuskäik marsruudil Raekoja plats, Ülikooli tänav, Gildi tänav, Vabaduse puiestee, Riia tänav ja Võru tänav.

Pärast jalutuskäiku peab akadeemilise õppeaasta avaloengu kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitseliidule.

Kõrgema Sõjakooli põhikursusel maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakenduslik kõrgharidus sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme. Lahingukooli lõpetajad saavad kutsehariduse sõjaväelise juhtimise eriala, lõpetajad saavad nooremveebli auastme.

Vanemallohvitseride baaskursusel alustas täna õppetööd 55 õppurit, edukad lõpetajad saavad kutsehariduse sõjaväelise juhtimise erialal ja nooremveebli auastme.

Vanemallohvitseride kursuse ülema leitnant Toivo Raudnageli sõnul on uute seersant-õppurite motivatsioon äärmiselt kõrge. „Täna hommikul toimunud kursuse sissejuhatava tunni ajal oli näha, et mehed võtavad õppetööd tõsiselt ning kooli kodukorda suhtutakse austusega,“ ütles leitnant Raudnagel.

Esimese 20 õppenädala jooksul omandavad allohvitserid teadmisi rakenduspedagoogikast, relva- ja laskeõppest ning sõjaväelisest juhtimisest. Järgneva 13 nädala jooksul spetsialiseerutakse jalaväe-, side-, õhutõrje-, õhuväe-, pioneeri-, suurtüki-, logistika-, sõjaväepolitsei või mereväe suunale. Kursuse lõpetab 11 õppenädala pikkune praktika.

Järjekorras 37. baaskursusel on õppureid kõigist kolmest väeliigist, kaitseväe struktuuriüksustest ning Kaitseliidust. Kõige rohkem õppureid (14) on 1. Jalaväebrigaadist.

Reservtervishoiutöötajate sõjalise baaskursuse vältel omandavad tsiviiltervishoiutöötajad teadmisi rivi-, relva-, side-, pioneeri-, ja meditsiiniõppest, sõjatopograafiast, välioskustest ning kaitseväe teenistust korraldavatest õigusaktidest.

Kursuse eduka lõpetamise korral saavad arstid lipniku auastme ja medõed nooremveebli auastme. Arstiteaduskonna meditsiinitudengid jäävad kuni kõrghariduse omandamiseni reserv-erialaohvitseri ning tervishoiukõrgkooli üliõpilased reservallohvitseri kandidaatideks.

Kursusest võtab osa 16 arsti, õde ja meditsiinitudengit Tartu Ülikooli Kliinikumist, Tartu Ülikooli arstiteaduskonnast, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist ja erakliinikutest.

Vanemallohvitseride baaskursust on praegusel kujul korraldatud alates 2001. aastast, reservtervishoiutöötajate sõjalist baaskursusust alates 2008. aastast.

Vanemallohvitseride baaskursuse parimat lõpetajat nooremveebel Rivo Alevit õnnitles Lahingukooli ülem kapten Aimar Toming

Täna lõpetasid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukooli ja said nooremveebli auastme 45 allohvitseri.

Kõrgema Sõjakooli lõpetas 18 värsket ohvitseri, 10 ohvitseri sai magistrikraadi sõjalise juhtimise alal.

„Õppeasutused annavad meie ohvitseridele ja allohvitseridele ühtse ettevalmistuse, ühtsed tõekspidamised ja väärtushinnangud. Mida ühtsemad sõjalised juhid on, seda tugevam on kaitsevägi,“ ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots oma kõnes lõpetajatele.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülema kolonel Aarne Ermuse sõnul seisab lõpetajatel nüüd ees enesetäiendamine. “Edukas ja aktsepteeritud juht peab tegema pidevat tööd eelkõige iseendaga,” ütles kolonel Ermus lõpetajatele.

Lahingukoolis 11-kuulise vanemallohvitseride baaskursuse lõpetanud 45 allohvitseri said kutseõppetunnistuse sõjaväelise juhtimise erialal. Kursuse parimaks tunnistati nooremveebel Rivo Alev.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots andis aktusel üle Reservohvitseride Kogu annetatud kaitseväe ohvitseri mõõga parimale sõjakooli põhikursuse lõpetajale nooremleitnant Priit Meierile.

Magistrikraadi saanud ohvitseride seas oli sel aastal neli kiitusega lõpetajat: kapten Priit Heinloo, kapten Eero Aija, leitnant Viljar Laaneste ja leitnant Valdo Veski. Kapten Priit Heinloo tunnistati ka keskastmekursuse parimaks lõpetajaks, komisjon tunnistas tema magistritöö strateegilise üllatuse psühholoogilisest aspektist lennu parimaks magistritööks.

Kolme aasta pikkune sõjakooli põhikursus andis värsketele ohvitseridele oskuse juhtida rühma ja kompaniid. Kõik KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli lõpetajad said ühtlasi ka riigikaitseõpetaja kvalifikatsiooni.

Magistriõppe lõpetanud ohvitserid said kahe aasta jooksul pataljoni ja brigaadi staabiohvitseri ettevalmistuse ning magistrikraadi sotsiaalteadustes sõjalise juhtimise erialal.

Sisseastumiskatsetel panevad tulevased vanemallohvitserid proovile oma füüsilise vastupidavuse ja sõjalised oskused. Kooli õppima asumiseks on vaja läbida lahinguvarustuses viie kilomeetrisel suundorienteerumisrajal kümme kontrollpunkti 80 minutiga ja kolme kilomeetri pikkune kiirrännak 23 minutiga. Samuti peavad vanemallohvitseriks pürgijad sooritama lasketesti.

„Tänavu on huvi kursuse vastu märgatavalt suurenenud,“ ütles Lahingukooli veebel vanemveebel Tanel Aldošin, kelle sõnul võetakse 78-st kandidaadist vastu 60. „Mullu käis katsetel 69 inimest, neist õppima asus 53.“

Õppetöö algab vanemallohvitseride kursusel 8. augustil ja kestab 11 kuud. Esimese kahekümne nädala jooksul õpivad tulevased vanemallohvitserid Meegomäel rakenduspedagoogikat, relvaõpet, laskmist ning sõjalist juhtimist ja taktikat rühma tasemel. Järgneval kolmeteistkümnel õppenädalal omandavad õppurid erialaseid teadmisi jalaväe-, pioneeri-, side-, suurtükiväe-, õhutõrje-, sõjaväepolitsei-, logistika-, õhuväe- või mereväe suunal ning sooritavad üheteist õppenädala pikkuse praktika. 37. vanemallohvitseride baaskursus lõpeb 21. juunil 2012 piduliku lõpuaktusega.

Vanemallohvitseride baaskursusel saavad osaleda kõikide väeliikide vanemallohvitserid. Kursusel õppimise eeldus on läbitud nooremallohvitseri õpe. Kursuse lõpetajad saavad kutsehariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremveebli auastme.

Kursust on sellisel kujul korraldatud alates 2001. aastast. Veeblite koolitamist alustati Lahingukoolis 1993. aasta alguses.

Kursuse ülema vanemveebel Indrek Ojasoo sõnul oli selle kursuse lõpetanute tase oluliselt kõrgem kui eelnevatel kursustel. “Praktilist hindamisharjutust on kursuse lõpus alati sooritatud, kuid senini on hinnatud ainult sõdurioskusi. Kuna aga kursuse lõpetanu peab oskama juhtida jagu, siis viisin seekord kursusel sisse juhtimissoorituse hindamise ning usun siiralt, et see tõstis lõpetajate taset märgatavalt,“ ütles vanemveebel Ojasoo.

Kaheksanädalane õpe oli jaotatud kaheks – üksikvõitleja osas keskenduti jalaväe jao relvadele ning sõdurioskustele, kursuse teises osas peamiselt jao tegevusele.

Kursuse lõpuharjutus koosnes kolmest elemendist: lahingkäsu andmine, praktiline jao või patrulli juhtimine varitsuses, luures ja rünnakul ning sõdurioskused.

Lisaks lõpuharjutusele sooritasid tulevased allohvitserid relvatesti, kehaliste võimete testi, laskeoskustesti ja määrustike testi.

Kursusest võtsid osa allohvitserid logistika, meditsiini, personali, mereväe, õhuväe ja õhuseire valdkondadest.

Eriala-vanemallohvitseride baaskursust on Lahingukoolis korraldatud alates 2001. Aastast, hetkel viiakse seda läbi kaks korda aastas. Käesolev kursus oli järjekorranumbrilt kaheteistkümnes.