Täna tähistas Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukool oma 93. aastapäeva lahtiste uste päevaga, kus kaitseväelased tutvustasid kooli õppimisvõimalusi ja kaitseväe varustust.

Pildigalerii on nähtav siit.

Lahtiste uste päeva programmi viivad kaitseväelased Võrus Meegomäel läbi kaks korda päevas algusega 10.00 ja 13.00.

Külalised näevad lahtiste uste päeval kooli õppe- ja eluruume, raamatukogu ja sõdurikodu ning saavad tutvuda relvastuse, varustuse ja masinapargiga. Neile huvilistele, kes soovivad õppida Lahingukoolis, jagatakse täpsemat informatsiooni sisseastumistingimuste ja õppimisvõimaluste kohta.

Lahtiste uste päevadel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine. Palume teatada osalejate arv ja külastuse kellaaeg e-posti aadressil kvlk@mil.ee või telefonil 717 5100.

20. mail 1920. aastal pandi sõjaministri päevakäsuga nr 321 alus Jalaväekoolile. Seda kuupäeva loetakse Allohvitseride Kooli sünnipäevaks ning samal kuupäeval tähistatakse ka Lahingukooli aastapäeva. Kaitseväe Lahingukool taasasutati 1992. aastal Meegomäel. 2010. aasta 1. augustil ühines Kaitseväe Võru Lahingukool Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustega.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on ainus sõjaväeliselt korraldatud riigikaitseline rakenduskõrgkool Eestis, mis valmistab ette ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukoolis koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere. Kooli õppetöö on jaotatud erinevateks kutse- ja täiendusõppekursusteks. Lahingukooli vanemallohvitseride baaskursuse lõpetajad saavad kutsehariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremveebli auastme.

Lahingukooli peahoone Meegomäel

Kaitseministeerium ja AS Nordecon sõlmisid lepingu Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukooli õppehoone ja varustuselao projekteerimiseks ning ehitamiseks Kuperjanovi pataljoni territooriumile Võrus. Lepingu maksumuseks koos tellija varuga on 4,4 miljonit eurot ilma käibemaksuta.

„Kaitseväes teenivate inimeste õppe- ja töötingimuste parandamine on Nordeconile meeldivaks ja vastutusrikkaks ülesandeks. Uus õppehoone koos kaasaegse sisustusega ja õppetehnikaga ning samas majas asuvate majutuskohtadega toetab senisest paremini Eesti riigi paremasse kaitsevõimesse panustavate inimeste õppetööd, “ lausus Nordecon ASi juhatuse liige Avo Ambur.

Avo Amburi sõnul seovad Nordeconi ja Kaitseministeeriumit mitmed varasemad ühisprojektid. Näiteks ehitati Kuperjanovi pataljonile jalaväe väljaõppekeskus ning eelmisel aastal valmis NATO ühise õhuruumi turvamise eesmärgil Ämari lennubaasi hoonetekompleks.

Ehitatava Lahingukooli õppehoone suletud netopinna suuruseks on ligikaudu 4720 ruutmeetrit. Hoonesse tuleb 13 õppeklassi, töökohad 32 hoonet ja selles õppivaid kaitseväelasi teenindavale personalile ja 250 majutuskohta. Varustuselao juurdeehituse suletud netopinna suuruseks on ligikaudu 1240 ruutmeetrit.

Ehitustööd algavad mais ning objekt valmib tänavuse aasta lõpuks.

Kaitseministeerium otsustas ehitada Lahingukoolile uue õppe- ja eluhoone, sest kooli praegused ruumid Võru külje all Meegomäel on vananenud ja nende remontimine pole rahaliselt mõistlik. Edaspidi hakkab Lahingukool paiknema koos Kuperjanovi jalaväepataljoniga Taara linnakus, kuhu on viimase kümne aastaga rajatud kaitseväe moodsaim taristu.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on ainus sõjaväeliselt korraldatud riigikaitseline rakenduskõrgkool, mis valmistab ette ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukoolis koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere. Kooli õppetöö on jaotatud erinevateks kutse- ja täiendusõppekursusteks. Lahingukooli vanemallohvitseride baaskursuse lõpetajad saavad kutsehariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremveebli auastme.

Riigikaitsekomisjoni saatis Lahingukoolis KVÜÕA ülem kolonel Aarne Ermus

Riigikogu riigikaitsekomisjon tutvus täna Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukoolis tulevaste allohvitseride õppe- ja olmetingimustega ning kooli plaanidega kolida Meegomäelt Taara linnakusse Võrus.

Meegomäel reservohvitseride kursused läbinud Raidma tunnustas Lahingukooli pedagoogilist tegevust ja instruktorite kõrget taset, kuid tõdes, et kooli taristu vajab kaasajastamist. „Meegomäel antavaid teadmisi hindab kogu kaitsevägi, koolil on väga hea õpetajate koosseis, kuid nähes siinse taristu olukorda on selge, et õppekeskkond vajab uuendamist,“ ütles riigikaitsekomisjoni esimees.

Raidma hindas positiivselt Lahingukooli kolimist Taara linnakusse, kus uue õppehoone rajamisel arvestatakse õppurite ja õpetajate vajadusi ning luuakse kvaliteetsed ja motiveerivad tingimused õppetööks. Praeguste plaanide kohaselt valmib Lahingukooli uus õppehoone 2014. aastaks.

Lahingukooli ülem major Madis Nõmme andis komisjonile ülevaate allohvitseride haridussüsteemist ja kooli edasistest arengusuundadest ning tutvustas Meegomäe õppekompleksi.

Kaitseväe Ühendatud Õppestustuste Lahingukooli külastas riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma, aseesimees Aivar Riisalu, komisjoni liikmed Tõnu Juul, Lauri Laasi, Ülo Tuulik ja sekretariaadi ametnikud Aivar Engel, Irene Kiil ning Elin Pärnamäe.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on ainus sõjaväeliselt korraldatud riigikaitseline rakenduskõrgkool, mis valmistab ette ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukoolis koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere. Kooli õppetöö on jaotatud erinevateks kutse- ja täiendusõppekursusteks. Lahingukooli vanemallohvitseride baaskursuse lõpetajad saavad kutsehariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremveebli auastme.

Reedel Lahingukoolis reservrühmaülemate baaskursuse lõpetanud 102 ajateenijast aspirandile andis Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Aarne Ermus lõpurivistusel kätte tunnistused ja reservohvitseride kursuse rinnamärgid.

„Kõige rohkem hindan ma kursuselt saadud juhtimiskogemust. Näiteks sain olla kaitselahingu harjutamise ajal rühmaülem, kus mul tuli läbi mõelda ja paika panna 108 inimese positsioonid ning tegevused,“ ütles reservrühmaülema väljaõppe läbinud Kuperjanovi jalaväepataljoni luurekompanii aspirant Ilmar Tammisto.

Lisaks taktikaõppele omandasid aspirandid algteadmisi rakenduspedagoogika, juhtimise üldaluste, jalaväerühma lahingu- ja teenindustoetuse, vastaseõppe ja mobilisatsiooniõppe kohta ning igaüks viis läbi ka ühe õpilasharjutuse.

Kursuse parimatena lõpetasid ajateenijad Eerik Purgel Vahipataljonist, Lauri Läänelaid Viru jalaväepataljonist ja Tauno Tilk Kuperjanovi jalaväepataljonist, kes instruktorite, kaasõppurite ja kursuse juhtkonna hinnangul said kõige paremini hakkama.

„Õppimissoov oli neil kõigil olemas,“ ütles reservrühmaülemate baaskursuse ülem kapten Anri Šaduro pärast kursuse lõpetamist märkides samas, et õppurite seas oli nii väga püüdlikke kui ka veidi väiksema huviga ajateenijaid.

Juba 53. korda toimunud reservrühmaülemate baaskursusel omandasid aspirandid seitsme nädala jooksul taktikalisi teadmisi, käsitlesid jalaväerühma juhtimise aluseid rännakul ja rünnakul ning kaitse- ja viivituslahingutes. Põhjalikumalt pöörati tähelepanu rühmaülema lahingutegevuse planeerimisele ja praktilisele juhtimisele.

„Tsiviilkõrgharidusega noored tugevdavad ja rikastavad kaitseväe ohvitserikorpust, nende oskused ja kompetents tagavad, et järjest keerukamaks muutuvas kaitseväes on piisavalt eri valdkondades ettevalmistuse saanud kaitseväelasi,“ ütles ta.

Brigaadikindral Terras rõhutas, et Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest peab saama Eesti sõjalise mõtte kompetentsikeskus. „Lisaks õppetöö läbiviimisele tuleb teil panustada ka teadus- ja arendustegevusele, toetusmehhanismid kaitseväelaste kandideerimiseks doktoriõppesse on loodud, kasutage neid.“

KVÜÕA ülem kolonel Aarne Ermus tutvustas kaitseväe juhatajale õppeasutuste käimasolevat akrediteerimist, mille käigus hinnatakse kõrgkooli õppe- ja teadustegevuse ning uurimiskeskkonda.

„Läbitud akrediteerimised 2006. ja 2009. aastal on näidanud, et KVÜÕA õppekavad ja õppetöö ohvitseride ettevalmistamiseks on heal tasemel. Seda kinnitab ka väeosade ülemate ja liitlaste positiivne tagasiside meie lõpetajatele. Olen veendunud, et suudame end teiste kõrgkoolide kõrval välishindamise käigus tõestada,“ ütles kolonel Ermus.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on ainus sõjaväeliselt korraldatud riigikaitseline rakenduskõrgkool, mis valmistab ette ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Õppeasutused on sõjandusega seotud teadus- ja arendustegevuse edendajaks Eesti Vabariigis. Alates 2010. aastast on KVÜÕA Kõrgemas Sõjakoolis võimalik omandada ohvitseri ettevalmistus aastasel nooremohvitseride kursusel neil noortel, kel on olemas kõrgharidus ja läbitud ajateenistus.

Kaitseminister Urmas Reinsalu ja KVÜÕA Lahingukooli ülem major Madis Nõmme ringkäigul Lahingukoolis

Võrumaal Meegomäel asuv Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukool saab järgmiseks aastaks täiesti uue õppe- ja eluhoone, ütles kaitseminister Urmas Reinsalu eile Lahingukooli külastades.

Lahingukooli ülem major Madis Nõmme andis kaitseministrile ülevaate koolis toimuvatest kursustest ning tutvustas Meegomäe linnakut.

Kaitseminister Reinsalu sõnul on Lahingukool lahutamatu osa riigikaitsest, koolitades meie Kaitseväe selgroo moodustavaid vanemallohvitsere ja reservväge juhtivaid reservohvitsere.

„Paraku on Lahingukooli tänased hooned amortiseerunud ning nende remontimine ja eraldi ülalpidamine pole rahaliselt mõistlik. Seetõttu rajatakse Lahingukoolile 2014. aasta lõpuks täiesti uus ja kõigile nõuetele vastav elu- ja õppehoone Taara linnakusse,“ kinnitas kaitseminister.

Võru külje all asuvas Taara linnakus asub Kuperjanovi jalaväepataljon, kuhu on viimase kümne aasta jooksul rajatud kaks kaasaegset kasarmut,  õppehoone, staabihoone, laatsaret ja laohooned. Renoveeritud on ajaloolised Taara kasarmud.

Kaitseminister Reinsalu külastas ka Kuperjanovi jalaväepataljoni, mis on Eesti suurim jalaväe väljaõppekeskus ja kus igal aastal saab väljaõppe üle 700 ajateenija.

„Kaitseministeerium on Taara linnakusse viimase kümne aastaga investeerinud üle 22 miljoni euro, mistõttu on Kuperjanovi pataljoni taristu täna Eesti Kaitseväe moodsaim. Meie eesmärgiks on lähiaastatel tagada sama heal tasemel linnakud ka kõikidele teistele Kaitseväe üksustele,“ ütles Reinsalu.

Ühtlasi avas kaitseminister Reinsalu eile Tsiatsungõlmaa lasketiiru, mida hakkavad kasutama eelkõige Kuperjanovi pataljoni ajateenijad, Lahingukooli õppurid ja kohalikud kaitseliitlased. Uus lasketiir on Baltimaade moodsaim ja selle elektrooniline sihtmärgisüsteem tõstab oluliselt ajateenijate väljaõppe kvaliteeti.

Logistikapataljoni aspirandi Heiki Mölli sõnul usub ta, et saab kaasa väärt juhtimiskogemuse, sest koolis õpitut tuleb hiljem ka praktikas oma väeosas rakendada. “Esialgne ettekujutus kuidas rühm hästi toimima panna ja oma kogutud teadmisi edasi kanda on juba tekkinud,” lisas Möll.

Kuperjanovi pataljoni miinipildurist aspirant Evert Eero uuris juba enne ajateenistusse tulekut varem reservrühmaülemaiks õppinud sõpradelt Lahingukooli kursuse kohta ning tuli ajateenistusse kindla sooviga aspirandikursus läbida. „Lõpetasin mullu ülikoolis keskkonnatehnoloogia ning head meelt teeb see, et õpetamine siin on nagu ülikoolis: antakse teadmised ja igaühest endast sõltub kuidas ta neid teadmisi enda kasuks ära kasutab.“

Suurtükiväepataljoni tulejuht aspirant Erki Põldoja tuli Lahingukooli teadmisega, et tema tulevane ülesanne pole niivõrd jalaväerühma juhtida kui jalaväega tulega toetada. „Esmamulje kursusest on hea. Olen siin vanade tuttavatega kokku saanud ja vahetanud muljeid teenistusest erinevates väeosades. Loodan siit saada kaasa head meeskonnatöö korraldamise praktikat, mida arvan läheb edaspidi vaja ka erialal, mida õpin ülikoolis.“

Seitsme nädala pikkusel kursusel omandavad aspirandid jalaväe rühmaülema baasteadmisi – õpivad juhtimise üldaluseid, ohvitserieetikat, rakenduspedagoogikat, taktikalisi teadmisi, käsuandmist rännaku, rünnaku, kaitse ning viivituse planeerimisel ja läbiviimisel, relvastust, tulejuhtimist, pioneerindust, lahinguteenindustoetust, sõjatopograafiat ning mobilisatsiooniga seotud teemasid.

Kursus lõpeb 22.veebruaril, mil kursuse edukalt lõpetanud saavad lõputunnistused ning reservohvitseride kursuse rinnamärgid. Reservrühmaülemate baaskursust ajateenijatele alustati 1997. aastal reservohvitseride kursusena ajateenijatele.

Brigaadikindral Riho Terras koos reservohvitseride kursuse lõpetanutega

Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras tunnustas eile Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukoolis reservohvitseride liikumise elujõulisust.

“Eesti riigikaitse süsteemis on reservohvitseridel tähtis koht – reservohvitseride kursuste lõpetanud on viinud riigikaitse teemad paljude Eesti inimesteni ja mõjutanud viimase viieteist aasta jooksul kaitsealast mõtlemist.”

KVÜÕA Lahingukooli lõpetas eile viieteistkümnes lend reservohvitsere. Kaitseväe juhataja kutsus kursuste lõpetajaid jätkama reservteenistust õppekogunemistel ja täiendama oma sõjalisi oskusi kaitseväe õppustel. “Reservõppekogunemised on saamas üha enamatele ohvitseridele ja sõduritele tavapäraseks rutiiniks, nende aktiivne osalus süvendab nii reservohvitseride endi, tööandjate kui töötajate kaasatust riigikaitsesse.”

Koos reservohvitseridega lõpetas eile Lahingukoolis ka erialaallohvitseride kursus.

Brigaadikindral Terras rõhutas tulevaste veeblite poole pöördudes, et lisaks erialasele kompetentsile oodatakse veeblitelt nõudlikkust nii enese kui teiste vastu, eeskuju ja vajadusel nõu andmist nii alluvatele kui ka ülematele.

Eile lõpetanud kaitseväelased ja reservväelased läbisid koos nädalase väliõppuse, kus harjutasid jalaväerühma patrulli, kaitset ja rünnakut. Vanemallohvitseride kursuse lõpetajad sooritasid 70 kilomeetri pikkuse rännaku, mis lõppes eile hommikul.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukoolis koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere, samuti korraldab kool täiendusõpet. Lahingukooli vanemallohvitseride baaskursus kestab 11 kuud, lõpetajad saavad kutsehariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremveebli auastme.

Kaheksa nädala pikkusel reservohvitseride kursusel saavad osalejad jalaväerühma ülema lühikoolituse. Kursuse edukas läbimine loob eeldused edasiseks väljaõppeks erialaohvitserina täienduskursustel ja reservõppekogunemistel.

Nädalasel väliõppusel harjutasid osalejad Moostes jalaväerühma patrulli, kaitset ja rünnakut. Väliharjutusel saadud hinnete alusel saavad eriala vanemallohvitseride ja reservohvitseride baaskursusel osalejad 19. detsembril Meegomäel Lahingukoolis kätte oma lõputunnistused.

Nädalast kursust kokku võttes ütles Lahingukooli ülem major Madis Mõmme: „Kaos on lahingutegevuse loomulik osa. Sõjaväelise juhi põhiülesanne on luua selles kaoses kord. Nagu te harjutuse jooksul tõestasite, tulite selle ülesandega hästi toime.“

„Kontrollõppus läks hästi, kõik kursuslased sooritasid oma ülesanded ja said hinded. Ning õppisid kõik, nii kursuslased kui kursuste läbiviijad. Saadud kogemusi saab rakendada juba järgmiste vanemallohvitseride ja reservohvitseride kursuste läbiviimisel,“ ütles väliõppuse üks läbiviijatest kapten Tarmo Kompus.

Kõige raskem lõpukatsumus ootas väliharjutuse lõppedes vanemallohvitseride baaskursuse õppureid, kes sooritasid traditsioonilise veeblirännaku, mis algas 17. detsembril Lahojärve äärest ning lõppes 19. detsembri varahommikul Meegomäel.

Tulenevalt rasketest ilmaoludest, kus külmale lisandus tugev tuul, kujunes rännaku pikkuseks 70 kilomeetrit ning selle läbis edukalt 16 kaitseväelast, sealhulgas Lahingukooli ülem major Nõmme.

Vanemallohvitseride baaskursuse väljaõpe jätkub uuel aastal erialaõpingutega Lahingukoolis ja erinevates Eesti väeosades.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukoolis koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere. Kooli õppetöö on jaotatud erinevateks kutse- ja täiendusõppekursusteks. Lahingukooli vanemallohvitseride baaskursuse lõpetajad saavad kutsehariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremveebli auastme.